Sunday, September 9, 2018

Konstellatsioonide vastunäidustused

Osalesin 2018. aasta septembri alguses toimunud psühhiaatria residentide ja noorpsühhiaatrite sügiskoolis "Integratiivne psühhiaatria". Sellega seoses oli võimalus sõnastada vastus küsimusele, mis võiksid olla vastunäidustused konstellatsioonidele. Üldiselt on see küsimus kirjanduses vähekäsitletud, kuid olen aastate jooksul mõned vastused kokku kogunud.


Konstellatsioonide ebaõnnestumisel on kaks liiki. Esimesel puhul on kogemus kohapeal positiivne, kõik justkui laabub, kuid muutus jääb gruppi, elus ei muutu midagi. Teisel puhul on juba grupis tegemist lahenduseta või negatiivse olukorraga. Esimesel üldiselt on raisatud üksnes raha, seda muidugi juhul, kui konstellatsioonidest otsitakse abi. Kui konstellatsioonides osaletakse eneseavastamise ja -arengu eesmärgil, võib ka muutusi esile mittekutsuva elamuse lugeda heaks ja kasulikuks. Teisel juhul võib konstellatsioonide intensiivselt kogemusliku laadi tõttu olla tegemist retraumatisatsiooniga, traumasituatsiooni valuliku kordamisega, mis probleeme isegi suurendab.

Siin on hulk mulle teadaolevaid kriteeriume, mil konstellatsiooni võiks pigem vältida. Mõned neist pärinevad hulgast pika aja vältel loetud tekstidest, mõned sh Hellingerilt. Ja mõned olen saanud kirjaliku või suulise suhtluse teel maailma konstellööridelt. Tegemist on ettekandes esitatu laiendatud versiooniga.

  • Madal üleüldine elukvaliteet. Inimese kumulatiivsete probleemide hulk ületab teatava künnise. Konstellatsioonid on suunatud "normaalsele neurootikule", inimesele, kelle peamised eluprobleemid piirduvad ühiskondlikult aktsepteeritavate süü- ja võõrandumistunnetega. Üks võimalikke kriteeriume on üldise toimetuleku skaala (GAF), mis võiks olla vähemalt 61.
  • Kaootiline kiindumussuhe. Sellise kliendiga on mistahes aitajal keeruline moodustada töösuhet. Konstellatsiooni afektiivse intensiivsusega kaasneb hulk varase väärkohtlemise ja hüljatuse taaskehastamise ning retraumatisatsiooniga seotud ohte.
  • Traumasituatsioonide kogemus (single-incident trauma). Ka see viib üldiselt konstellatsioonitöös mittesoovitatava taaskehastamiseni. Ma möönan selle kriteeriumi teatavat vastuolulisust, kuivõrd mulle järjest enam näib, et pole olemas mingit "üksiku intsidendi traumat"; sellistel intsidentidel on eelkäijad põlvkondadeüleses mõõtmes ning varases elueas üleelatul. Seega siin on küsimus töö fookuses, konstellatsiooni kaalumisel võiks konkreetne situatsioon vähemalt mingil määral läbi töötatud olla.
  • Lein ja muu kaotusvalu, ennekõike lahkuminekuga seotud. Tegemist on loomulikult kulgevate protsessidega, milles muidugi võib leida peresüsteemseid korduse momente, kuid peamiselt on neid võimalik toetada empaatilise saatmisega. Sellist valu ei saa ära võtta!
  • Kalduvus Mina-kaitsele läbi fantaasia. Fantaasia puhul on psühhodünaamilistes lähenemistes kirjeldatud nähtusega, kus probleemi praktilise lahendamise asemel tegeldakse ebarealistlike õnnelike ettekujutustega. Sellised ettekujutused välistavad iseenesest talutava valu läbielamise (katarsise), mis võiks inimest lihtsamini edasi viia. Fantaasiale kalduva kliendi osalemise puhul on tüüpiline lahenduste korduv otsimine neljandast ja kaugemast sugupõlvest; isiklikult usun, et olulisem on tegeleda meile lähemaga. Tööst kaugemate sugupõlvedega võib leida palju huvitavat, kuid see kuulub pigem enesearengu ja huvitegevuse valdkonda.
  • Viha. Konstellatsioonides käsitletakse viha kui sekundaarset emotsiooni, mille ülesanne üldiselt on kaitsta selle all paikneva valu eest. Konstellatsioonitöö on fokusseeritud sügavamatele, primaarsetele emotsioonidele, just sellele kaitstud valule. Viha teataval määral kontrollitud väljaelamine võib olla vajalik samm oma jõu ja enesekehtestamisvõime leidmiseks või selleks, et tööd sügavamate tunnetega võimaldada. Selleks konstellatsioonitöös häid võimalusi pole ning need tuleks lahendada muul viisil (näiteks on head võimalused psühhodraamas ning erinevates kehale orienteeritud lähenemistes).
  • Puudulikud suhtlusoskused või eneseregulatsiooni oskused. Kui kliendil pole kasvukeskkonnas olnud võimalusi teatavate oskuste omandamiseks, siis neid konstellatsioonidest ei omanda. Konstellatsioonides kasutatav arhailine, rituaalne ja kontsentreeritud keelekasutus võib ellu otsesel ülekandmisel veidraid situatsioone ja mittemõistmist põhjustada.
  • Puudulikud või ekslikud teadmised olulistest faktidest. Kui suguvõsas pole fakte teada või antakse edasi tõele mittevastavat lugu, võib konstellatsiooni "vastuvõtmine" ja integreerimine võimatu olla.
  • Süsteemi elusolevate liikmete huvi probleemi säilimise suhtes. Konstellatsioon toob nähtavaks mitte üksnes alateadlikud mõjud, vaid ka argised, korduvad interaktsioonid. Selliseid suhtlusmustreid ei saa muuta rituaalselt, vaid tuleb astuda mingeid elulisi samme, milleks omakorda aga ei pruugi jätkuda oskusi. Näide võiks olla üksiku vanainimese mõju lapsele, kes hoiab oma täiskasvanud last igapäevaste kokkupuudete teel pidevas lapse-seisundis ning takistab sellega viimase arengut isiksusena.
  • Skepsis meetodi suhtes. Võiks arvata, et inimesed, kelle maailmavaatesse intuitiivse tunnetuse ja põlvkondadeüleste mõjude ideed ei mahu, lihtsalt ei tule konstellatsioonidesse. Inimeste valikute põhjused on siiski keerulised ja selliseid töid tuleb ette. Võib ka olla, et umbusaldatakse mingit kindlat printsiipi konstellatsioonidest. Sellisel juhul töös põrandal esindajad kas ei liigu või jäävad lahenduse leidnud dünaamikad uuesti ilmnema.
  • Samal teemal on juba edutult konstellatsioone tehtud. Samamoodi talitamise jätkamine ning samal ajal teise tulemuse ootamine on vähemalt naiivsuse (kui mitte hullumeelsuse) tunnus. Isegi kui tulemuste mittesaavutamise põhjused pole selged, aga konstellatsioon pole tulemusi andnud, võiks otsida mingit muud sekkumist.
Küsimustest, täiendustest ja parandustest võib kommentaarides või erakirjaga märku anda. Paljude vastunäidustuste puhul on olemas ka mingid "aga"-d, mille puhul ehk siiski saaks teha konstellatsiooni, isegi kui pikemas vaates oleks midagi muud vaja või midagi muud juurde vaja. Ennekõike on traumaga tööks olemas erilised vahendid, mis lihtsalt ei ole osa "tavalisest" konstellatsioonitööst nii nagu Hellinger selle kirjeldas.