Wednesday, August 16, 2017

Kutseorganisatsioonidest ja eetikakoodeksitest

Aasta alguses kirjutasin postituse, mis puudutas oskamatu konstellatsioonitööga seotud ohte. Sain mitmeid küsimusi selle kohta, et miks Eesti konstellöörid siis ei tee oma kutseühingut, kutsestandardit ja muud taolist, nii nagu "normaalsed" psühhoteraapia koolkonnad.

Ebamugavaks teeb ühingu moodustamise see, et konstellatsioonitöö ei ole "normaalne" psühhoteraapia ega muu nõustamise koolkond. Konstellatsioonide põhilised mudelid ei ole "ülalt-alla" kognitiivsed, ei põhine kliendisuhtel ja töötavad peresüsteemiga alustel, mis märkimisväärselt erinevad isegi süsteemsest pereteraapiast.

Tõepoolest, nagu viidatud artiklis nimetasin, oli Bert Hellinger arvamusel, et igaüks võib konstellatsioone teha ning võib-olla on sellest kellelegi abi. Samamoodi ütles Stephan Hausner hiljuti ühel seminaril innukatele "mudelite" ja "markerite" otsijatest õpilastele:

"Pole olemas ühtegi konstellööri. Kes arvab, et ta on konstellöör, ei mõista konstellatsioonidest midagi."

Ma tahaksin loota, et tegemist oli liialdatud, hüperboolilise väljendusega, aga arvan, et nõustun selle ivaga: konstellatsioonitöös on midagi, mis ei võta liiga tõsiselt jäiki tiitleid, koodekseid, kutsestandardeid, kvalifikatsiooninõudeid, muid kunstlikke rolle vaimse tervisega seotud teenuste turul. Sisuliselt on ju tegemist ühtede turuosaliste rajatud kunstlike sisenemispiirangutega turule.

Hollandi konstellatsiooniautoriteet Jan Jakob Stam kirjeldab oma raamatus "Wings for Change" kolme viisi, kuidas ühiskondlikke moodustisi ja organisatsioone vaadelda: struktuurid, võrgustikud ja väljad. Väljadena vaatlemine on konstellatsioonidele ainulaadne.

Soovitan soojalt raamatut lähemalt lugeda, kuid konstellööride erialaorganisatsioonide kohta kirjutab Stam järgmist:

"Süsteemse töö laias maailmas, ületades peretöö, organisatsioonide, hariduse, haiguse/tervise ja ühiskonna, on nähtav huvitav, võib-olla isegi mõistatuslik fenomen. Tuhanded professionaalid üle kogu maailma töötavad selle süsteemse töötamise viisi avalikukstegemisega: rakendamise, uurimise ja edasiarendamisega. On tugev tung kohtuda: vahetada ideid, harjutada, uusi määratlusi luua - nii nagu igas arenevas teadusharus. Mul veab, et mind kutsutakse seda tööd tegema umbes kahekümnesse erinevasse riiki mitmel mandril. Niipea kui erialaühing, sihtasutus või muu struktuur süsteemse töö tegemiseks riigis asutatakse, paistab sellest energia välja voolavat. Pärast rõõmsat, entusiastlikku ja energilist algust, virelevad need organisatsioonid surmataolises seisundis. Töö areneb edasi hoolimata sellistest organisatsioonidest, mitte nende tõttu. Oskan meenutada vaid ühte riiki, kus selline organisatsioon on pisut elujõulisem, tänu äärmiselt austatud inimese isiklikele jõupingutustele, kes on sellesse palju isiklikku energiat pannud.

Aga kui vaadelda süsteemset tööd väljana ja selle professionaale, kas siis oma organisatsioonidega või mitte, kui väljaenergia kontsentraate, siis äkitselt on näha, et tõeline areng on muutub võimalikuks. Kellelgi väljal on impulss viia läbi konverents professionaalseks enesearenguks ja professionaalid valguvad lähemale, olles idee energia poolt ligi meelitatud. Nad kohtuvad just sellisena nagu nad on ja täpselt seal, kus igaüks oma väljal ja oma arengus on. Väiksemad väljad kohtuvad, suuremad väljad moodustuvad ja siis hakkab suurim väli voolama. Tekib koosloomine. Kahe päeva möödudes läheb igaüks oma teed, ümbritsetud ja kantud rikkalikust väljast, teeb omi katseid, areneb, proovib järgi... Sel viisil toidetakse ja tõstetakse edasi kogu välja. Mõne aja pärast on kellelgi teisel idee, mis meeltiab ligi ja kristalliseerub uue koosloomis-ettevõtmisena.

Niisiis on konstellööride maailmas organiseerimise ja arengu edukas formaat mitte reeglite, standardite ja organisatsioonigraafikutega organisatsioonidesse takerdumine. Ega ka mitte võrgustikesse. Võib-olla väljend "sotsiaalne liikumine" läheneb viisile, kuidas konstellöörid organiseeruvad."

Päris elu paistab Stami mõtisklusi kinnitavat. Tean, et Eestis on tehtud mitmeid katseid konstellööride ühingut rajada. Üks edukaim, millesse olid kaasatud Asko Talu, Ülle Pikma ja ka Maire Taska, jõudis isegi juriidilise asutamiseni, aga on praeguseks lõpetatud. Enne Stami sõnade lugemist jõudsin ka ise ühe katse teha ning ka hetkel, suvel 2017, on teema taas üleval. Kes teab, võib-olla tuleb sellest seekord midagi head?

Lõpumärkusena on huvitav märkida, et veel ühe vormina on "tõelisele" psühhoterapeutide ühingule omane eetikakoodeks. Kõigist konstellööride ühingutest maailmas on mulle teadaolevalt eetikakoodeksini jõudnud kaks: lõuna-aafriklased (link) ja Idris Lahore'i kool (link). Viimane muidugi pole erialaorganisatsioon, vaid teatav vaimne kool, millest konstellatsioonid on vaid üks haru. Kes teab rohkem, andku kommentaarides märku!




No comments:

Post a Comment