Monday, August 28, 2017

Süsteemsed lähenemised I. Sissejuhatus süsteemsetesse lähenemistesse.


Konstellatsioonidest rääkimiseks me kasutame erinevaid võõrsõnu. Üks selliseid väljendeid on „süsteemsed konstellatsioonid”. Mispärast süsteemsed?

Bert Hellingeri süsteemne lähenemine, mis on osaks konstellatsioonide „teooriast”, on üks osa 20. sajandi üldisest trendist süsteemse mõtlemise poole. Erinevaid süsteemseid lähenemisi on palju. Süsteemne siinkohal tähendab sisemiselt eristunud tervikute käsitlemist, mis pöörab tähelepanu protsessile ja osade suhetele. 

Teatavas osas on süsteemi vaade sarnane põlisrahvaste maailmavaatega ja samal ajal teatavas osas erinev. Nimelt põlisrahvaste maailmapildi osa ei ole loodusteadused ja nad sellesse ei mahu, süsteemsesse lähenemisse aga loodusteadused põhimõtteliselt sobivad ühe osana.


Klassikaline (17. sajandiks tekkinud) loodusteaduslik maailmavaade Süsteemne maailmavaade
Loodus on keerukatest kuid asendatavatest tükkidest koosnev hiiglaslik masin. Loodus on asendamatute koostisosadega varustatud organism, millel on iseeneslik ning kindlaksmääramata suund valikulisusele, voole, spontaansusele.
Asjad on keskkonnast eraldiseisvad; inimesed on üksteisest eraldiseisvad ja keskkonnast samuti. Inimeste vahel on määravaks seotus ja suhtlus, samuti inimeste ja looduse vahel. Nii looduslikus kui sotsiaalses maailmas on olulised kogukonnakuuluvus ja terviklikkus.
Kõik nähtused on materiaalsed, selgepiirilised ja mõõdetavad. Isegi mateeriat tuleb mõista kui voolavate ja vastastikku seotud energiate protsessi, mis pole tõsikindlalt ennustatav.
Igapäevaelu seisneb materiaalsete ressursside akumuleerimises, võitluses ellujäämise ja võimu pärast.


Materiaalsetest ressurssidest olulisem, aga ühtlasi nende loomise eeltingimus on informatsioon – ja sellest tulenevalt haridus ja inimestevaheline kommunikatsioon.
Progress seisneb materiaalse heaolu piiramatus kasvus. Sellest tulenevalt tuleb maksimaalselt ning hoolimata tagajärgedest kasutada energeetilist, loodus- ja inimressurssi. Progress on võimalik omavahel suhtlevate osade paindlikus koostöös, milles tuleb silmas pidada tervikpilti.
Lääne tööstusühiskond on inimarengu absoluutne mõõdupuu.

Tuleb arvesse võtta inimkultuuride- ja -ühiskondade mitmekesisust. Iseenese vaatenurgast on kõik nad kooskõlalised ja kehtivad. Nende järjestamine võib olla mõeldav jätkusuutlikkuse ja liikmete rahulolu seisukohast.
Inimene kui looduse kroon, ülesandega loodust oma huvides kasutada ja valitseda. Inimene kui orgaaniline osa iseeneslikult toimivast ja iseeneslikult arenevast tervikust, mis omakorda on kontekstiks ja vältimatuks eeltingimuseks elule Maal.
Sotsiaalteadustes on inimkäitumise juhtivateks printsiipideks võitlus ellujäämise pärast, üksikisiku kasumlikkuse maksimeerimine. Siiski langevad „nähtamatu käe” kaudu üksikisiku ja ühiskonna kasu kokku.
Konkurentsi pehmendab ja tasakaalustab koostöö. Individualistlikku tööeetikat tasakaalustavad mitmekesisuse talumine ning inimestevahelist ning inimese ja looduse omavahelist kohanemist ja harmooniat edendavad eluviisid.

Meditsiini jaoks on inimkeha masin, mis vajab sagedast remonti faktipõhiste ja ebaisiklike sekkumiste teel. Inimmeele probleemid on keha omadest eraldiseisvad ning neid tuleb ka ravida eraldi. Inimkeha on omavahel suhtestatud osade süsteem. Keha ja meel on eristatavad, kuid mitte eraldatavad. Hoida tuleb terve süsteemi tervist, sealjuures tähele pannes nii füüsilisi kui füsioloogilisi tegureid aga ka intra- ja interpersonaalseid.



Muidugi on mõlemad ülevalpoolesitatud tulbad esitatud liialdatud kujul. See on aga esimene toetuspunkt süsteemsete lähenemiste mitmekesise maailma mõistma hakkamiseks. Järgmisel korral süsteemi mõistest.