Friday, July 28, 2017

Mis on perekonstellatsioonid?

Taaspostitan siia ühe teksti, mis on algselt kirjutatud tükis avaldamiseks. Märkasin aga, et peaaegu kahe aasta "Terviklikkuse väljade" blogi vältel pole ma midagi sissejuhatavat konstellatsioonidest postitanud. Ja sellise sissejuhatuse järele on ilmselge vajadus!
 
Sissejuhatus

Konstellatsioonid on võõrsõna, mille kohta 2017. aastal võib väita, et selle tuntus iga paari kuuga mitmekordistub. Siiski on põhjust mõnedeks määratlusteks: konstellatsioon on inimhinge pilt, mis moodustatakse eesmärgiga leida lahendus inimese elu jaoks olulisele küsimusele. Samaaegselt on konstellatsioon ka sellise lahenduseni jõudmise protsess. Konstellatsioonitööks võib nimetada kõiki metoodikaid ning teadmisi, mida kasutatakse konstellatsioonide läbiviimiseks. Ja konstellöör (mõnikord konstellatöör) on konstellatsioonide terapeut, spetsialist, inimene kes konstellatsiooni juhib.

Heal tasemel läbiviidud konstellatsioon on pealtvaatajale samavõrd lummav kuivõrd see on töö tellinud kliendile tervendav. Pärast nappi vestlust kliendi soovist ja mõningaid küsimusi kliendi suguvõsa kohta palub konstellöör kliendil valida grupis viibivate inimeste hulgast probleemküsimusega seotud oluliste inimeste rollide asetäitjad. Tuleb rõhutada, et tegemist on inimestega, kelle jaoks klient on tavaliselt tundmatu ning keda ka täidetavate rollide koha pealt pikemalt ei juhendata. Klient paigutab asetäitjad ruumis laiali, alustades sellega kujundi moodustamist.

Ja siis toimub midagi hämmastavat. Asetäitjad kohendavad oma kehaasendit, nende hääletoon muutub, nad kirjeldavad ootamatuid aistinguid ja neile ilmselt võõraid emotsioone. Kõik see paistab klienti sügavalt puudutavat. Pealtvaatajad küll ei mõista täielikult kliendi lugu, kuid protsess on sedavõrd emotsionaalselt kaasahaarav, et kogu ruum näib hingavat ühes dramaatilises rütmis.

Konstellöör teeb pildis rea kohendusi: palub asetäitjatel lausuda mõningaid arhailise kõlaga lauseid, üle anda esemeid, sümboliseerimaks kliendile mittekuuluvate tunnete, seisundite jm ära andmist (nt padi), lisab asetäitjaid uutesse rollidesse, paigutab asetäitjaid ruumis ringi või laseb neil teha kummardusi või veel midagi muud. Järkjärgult jõuavad nii asetäitjad, klient kui ka ruumi jäänud pealtvaatajad sügava rahu seisundini.

Konstellatsioon lõppeb. Kohvipausidel vestleme kohaletulnutega ja selgub, et mitmed neist on saanud mõjuvaid lahendusi oma eluolukordadele, küsimustele mittetoimivatest suhetest, seletamatutest tervisehädadest või korduvatest õnnetustest. Paljude jaoks on asetäitjana osalemine sügavaks ja elu rikastavaks regulaarseks harjumuseks. „Kinos pole enam põhjust käia,” võivad nad öelda. Üldine arvamus on, et asetäitjaks käimine vabastab samuti suguvõsa koormast ning selle arvamuse õigsuse kohta on edasi rääkida palju lugusid.

Protseduur on värvikas, mis näib kuuluvat pigem põlisrahvaste rituaalide varasalve kui moodsasse enesearengu-töötoa konteksti. Siiski on konstellatsioonitööl tugevamad juured 20. sajandi psühhoteraapilistes suundades, kuid on olemas ka seos põlisrahvastega.

Konstellatsioonitöö ajalugu

Konstellatsioonid (saksa keeles aufstellungen ehk lihtsalt paigutused) lõi millalgi 1970. aastate keskel Bert Hellinger, värvika elulooga saksa katoliku preester.

1925. aastal sündis Saksamaal katoliku perekonda Anton Hellingeri sünninimega noormees. Natsionaalsotsialistlikul ajastul vältis ta erandlikult Hitlerjugendisse värbamist, mobiliseeriti ja saadeti läänerindele, kus ta vangi langes. Pärast sõjavangide laagrist põgenemist astus ta katoliku mungaordusse, võttes endale vaimulikuks nimeks Suitbert (sellest ka hilisem nimi Bert). Ta saadeti Lõuna-Aafrikasse misjonäriks, kus ta veetis 16 aastat. Levinud nali konstellööride ringkonnas on, et hoopis suulud pöörasid Berti esivanematekultusse!

Oli kuidas oli, igatahes lahkus Bert preestriametist ning õppis tolle aja uuenduslikke psühhoteraapiakoolkondi: pereteraapiat (muuhulgas Virginia Satiri juures), primaalteraapiat (Janovi juures), transaktsioonianalüüsi, geštaltteraapiat, neurolingvistilist programmeerimist jne. Akadeemilised õpingud Viini ülikoolis jäid pooleli, kuna Berti ettekanne Janovi primaalteraapiast oli ülikoolile vastuvõetamatu.

Hellingeri töö peresüsteemidega arenes vaikselt, kuid ta plaanis 1990. aastate alguses siiski pensionile jääda, kui mitmed terapeudid ta ühtäkki tuntuks tegid. 1993. ilmus Gunthard Weberi poolt koostatud raamat „Kaht liiki õnn” (Zweierlei Glück, inglisekeelses väljaandes Love’s Hidden Symmetry). Saksakeelsest tagasihoidlikust nimetusest aufstellungen („paigutused”) sai inglisekeelses maailmas kõigepealt seminar Orders of Love („Armastuse seadused”) ja seejärel kõlav meetodi nimetus Constellations (sellest ka eestikeelne „konstellatsioonid”).

Hellingeri algsed mõjutused teraapiakoolkondades on tänapäevases konstellatsioonitöös äratuntavad vaid spetsialisti jaoks hoolikal jälgimisel. Tegemist on andeka sünteesiga erinevatest meetoditest ja lähenemistest, mis siiski moodustavad omavahel värske terviku.

Bert Hellingeri panust konstellatsioonitöösse on absoluutselt võimatu kuidagi üle hinnata. Siiski on 90ndate algusest peale ka paljud teised inimesed andnud töö arengusse oma osa. Üks inimene, keda ei saa nimetamata jätta, on filosoofiaprofessor Matthias Varga von Kibed. Juba 1990. aastatel oma lähenemise rajanud Varga von Kibed tugines muuhulgas Wittgensteini keelefilosoofiale, võimaldades asetäitjatel võtta abstraktsete mõistete rolle. Ta rajas oma koolkonna, mida tuntakse struktuurkonstellatsioonidena. Enamik konstellööre kasutab siiski nii Hellingeri klassikaliste perekonstellatsioonide kui ka struktuurkonstellatsioonide elemente. Struktuurkonstellatsioonid lõid ka eeldused konstellatsioonide tegemiseks organisatsioonidele – teraapiliste konstellatsioonide kõrval hoopis erinev suund.

Tänasel päeval on Eestis toimunud mitmed mitmeaastased konstellööride väljaõppeprogrammid ning lõpetanuid on kümneid. Meetod paigutub transpersonaalse psühholoogia valdkonda ja seetõttu kasutavad seda nii inimesed psühhoteraapia kui new age suundadelt.

Millal on konstellatsioonist kasu?

Konstellatsiooni abiga saab saavutada häid tulemusi äärmiselt paljudes valdkondades, tööalastest konfliktidest kuni täiendava meetodina tõsiste terviseprobleemide korral. Kõikides eluvaldkondades toimime me inimestega süsteemselt. Meiega on alateadlikul tasandil alati kaasas meie päritolupere, veel üks inimsüsteem. Neil põhjustel on kõigel, mis meie elus toimub, süsteemne tähendus; meie probleemid ja lahendused eksisteerivad kontekstides, mida saame konstellatsioonides ruumilise pildina vaadelda ja muuta.

Võib üles loetleda mõned tüüpilised küsimused, millega konstellatsioonidesse tullakse:

  • konfliktid peres ja paarisuhtes;
  • seletamatud ja juhitamatud süü, ärevuse, viha jne tunded;
  • alkoholism, narkomaania, sõltuvused ja kaassõltuvused;
  • laste käitumisraskused ja terviseprobleemid;
  • korduvad sündmuste mustrid ja sarnased saatused üle põlvkondade.

Kuidas konstellatsioon töötab? Paljudel juhtudel toimib konstellatsioon alateadlikult. Konstellatsiooni käigus ilmnenu ning lõplik kujund jääb inimese hinge edasi toimima, kutsudes esile muutusi mõnikord veel mitme aasta vältel. Klassikalise lähenemise korral ei tehta pärast konstellatsiooni mingeid järelvestlusi, usaldatakse pildi toimimist alateadvuses. Sellisel puhul on soovitatav vältida toimunu analüüsi, eriti mittespetsialistidega. Tänapäeval siiski võidakse konstellatsioone kasutada suurema enesearenguprogrammi või teraapiatundide seeria käigus ja siis toimub ka konstellatsioonis ilmnenu analüüs. Mõnikord võib konstellatsioonis ilmneda vajadus arendada mingeid omadusi elus või lahendada mingi situatsioon vestluse teel. Siis annab konstellöör ka vastava elulise soovituse.

Üks omapärane viis, kuidas konstellatsioonid võivad aidata, on juhul kui kas tavameditsiini või alternatiivmeditsiini meetodid pole senini andnud tagajärgi. Nimelt võivad pärast põimumiste vabastamist juba järgiproovitud ravimid või muud sekkumised tulemusi andma hakata.

Kuidas peresüsteemid töötavad?

Bert Hellinger sõnastas perekondade toimimiseks mõned kõige põhilisemad seaduspärasused. Suur osa perekonstellatsioonidest on selgitatav nende kaudu.

Nimelt tuleb alustada kuulumisest. Iga perekonna puhul on teatavad inimesed, kes meeldib see meile või mitte, kuuluvad perekonda ja teised, kes ei kuulu. Muidugi ei muuda see ühtesid paremaks kui teisi, aga siiski näitavad konstellatsioonid, et inimsaatust mõjutab enam bioloogilise isa äraunustamine kui suhted kasuisaga. Bert Hellingeri järgi kuuluvad peresüsteemi ennekõike:
  • vanemad ja vanavanemad;
  • õed-vennad, sealhulgas vara surnud ning iseenesliku või tehisliku abordi tõttu sündimata jäänud;
  • vanemate ja vanavanemate õed ja vennad;
  • vanemate ja vanavanemate varasemad romantilised ja seksuaalsed partnerid enne meie või meie vanemate sündi;
  • kõik meie endi romantilised ja seksuaalsed partnerid.
Lisaks eelnenule kuuluvad mõnikord peresüsteemi ka inimesed, kes on mõjutanud terve suguvõsa saatust, näiteks kui keegi on võtnud elu või kellegi arvelt rikastunud. Sellistes olukordades vaadeldakse, mis on olnud selle elu hind, mille klient ja ta esivanemad on maksnud, et jõuda käesolevasse hetke.

Kui keegi, kes kuulub, on unustatud või põlatud, avastame konstellatsioonis sageli, et järeltulijad või nende lapsed alateadlikult kordavad väljajäetute saatust. Toimub üllatav ja paradoksaalne protsess: muututakse selle sarnaseks, millele öeldakse „ei”.

Nende vahel, kes peresüsteemi kuuluvad, valitseb teatav hierarhia või kord. Lühidalt võib hierarhia kokku võtta järgmiselt: kes on tulnud varem, sellel on rohkem õigusi. Konstellatsioonis ka esindajad sagedasti kirjeldavad varasemaid põlvkondasid justkui subjektiivselt „suurematena” näivaid.

Viimaseks on oluline andmise ja võtmise tasakaal. Paarisuhted toimivad hästi, kui mõlemad osapooled annavad ja mõlemad võtavad. Üllatav võib olla, et anda rohkem kui teine pool on valmis vastu võtma, on koormav, tekitab süütundeid ja muudab suhet ebastabiilsemaks. Teine lugu on vanemate ja laste suhetega, mis tulenevalt hierarhiast on ühepoolsed: lapsed võtavad ja annavad edasi oma lastele.

Ülaltoodud üldised printsiibid kirjeldavad väga suures plaanis konstellatsioonide meetodit. Siiski ilmnevad nad igas individuaalses klienditöös uuel ja unikaalsel kujul.

Mis paneb konstellatsiooni tööle?

Konstellatsioonide esmakordsel jälgimisel tundub “esinduse” fenomen -- et esindajad oskavad midagi öelda kliendi peresüsteemi kohta ilma, et seda neile eelnevalt kirjeldataks -- üllatavalt loomulikuna. Konstellatsioonides mitte kunagi osalenud inimesele kõlab kirjeldus sellest teinekord halvemal juhul amatöörteatri, rollimängu või veel millegi veel hullemana.

Sellest, mis konstellatsiooni käigus toimub,  ei ole üldiselt aktsepteeritud selgitust. Esitame siinkohal lühikese kokkuvõtte reast kasutuselolevatest kirjeldustest.

  1. Esoteeriline seletus: esoteerika suhtes sümpaatiat omavad inimesed keskenduvad konstellatsioonidele kui teatavale energiatööle. Kuivõrd kõikidel inimestel on ka oma bioenergiaväli, siis suudavad nad vastu võtta informatsiooni üldisest energiaväljast.
  2. Loodusteaduslik seletus: konstellatsiooni “väli” on kas elektromagnetväli, kvantväli või morfogeneetiline väli (Briti bioloogi Rupert Sheldrake’i hüpotees teatavate psii-nähtuste selgitamiseks, nt telepaatia). Viimasele viitas ka Bert Hellinger, küll ettevaatlikult kui ühele võimalusele. Morfogeneetiliste väljade olemasolu pole teaduslikult kinnitust leidnud, aga on kütkestav hüpotees. Tasub olla teadlik, et pole olemas teaduskatseid, mis kinnitaksid, et konstellatsioonis on tegemist elektromagnet- või kvantnähtustega.
  3. Neurobioloogiline seletus: selline seletus viitab tervele reale arengutele erinevates teadusharudes. Epigeneetika on näidanud, et esivanemate läbielatud trauma mõjutab järeltulijate geene (nt Rachel Yehuda Bergi tööd holokausti üleelanute järeltulijatega ning naistega, kes olid 9. septembri terrorirünnakute ajal rasedad). Neurobioloogid on avastanud nn “peegelneuronid”, mis aktiveeruvad nii tegevuse sooritamisel kui sellesama tegevuse sooritamisel teiste poolt. Samuti on olulised Stephen Porgesi tööd uitnärvist ja “sotsiaalsest närvisüsteemist”.
  4. Skeptitsistlik seletus: esindajad loevad kliendi keha mikrosignaale ning kohanduvad oma üldsõnalisi kirjeldusi sellele vastavaks. Selles sarnanevad nad arvutada oskavate loomade või muu selletaolise kurioosumiga -- ise oma tegusid mõistmata reageerivad nad kliendi antud stiimulitele.

Tasub tähendada, et konstellööri vaatevinklist ei ole olulist vahet, millega esinduse fenomeni selgitada. Erinevate selgituste kasutamine võimaldab töötada nii müstilisema kui ka sekulaarsema ilmavaatega inimestega.

No comments:

Post a Comment