Tuesday, April 18, 2017

Vastuseisust Bert Hellingerile ning selle põhjustest

Potsdami deklaratsioonis kirjapandu võib tekitada küsimusi, milles siis asi? Konstellatsioonide näol on tegemist millegi sügavalt puudutava ja inimeste elusid selgelt tervendavaga. Miks siis Bert Hellingerile selline vastuseis, eriti paljude terapeutide poolt? (Muidugi mitte kõigi.)

IKSR, mille sertifitseeritud õppeprogramme Eestis läbi on viidud, on oma YouTube'i kontol teinud selge valiku Bert ja Sophie Hellingeri Venemaal läbiviidud seminaride videoklippidest. Neist saab teatava pildi sellise vastuseisu põhjustest.

Esimese klipi käigus lööb Sophie seminaril osalejat mikrofoniga vastu pead. Kui üks teine seminaril osaleja selle peale häält tõstma hakkab, saadab Bert ta ruumist välja. Klipist arusaamiseks oleks vaja mõista natuke nii vene kui saksa keelt. NB! Tegemist ei ole konstellatsiooniga, kuna Sophie töötab inimestega otse, mitte läbi esindajate. Samal ajal on tõsi, et Sophie üritab rakendada hierarhia printsiipi, mil on konstellatsioonitöös oluline koht.



Terapeutilise töö vaatevinklist on raske ette kujutada konteksti, milles Sophie käitumine oleks õigustatav. Kuigi klipp algab sündmuste keskmest, on ilmne, et ei ema ega tütar soovi suhteid muuta. Ja surve avaldamisega on muutuse edukas saavutamine üsna ebatõenäoline.

Teises klipis räägib Bert süüdlaste ja ohvrite suhetest, suutes sealjuures ilmselt venelased korralikult välja vihastada, kui lugeda YouTube'i kommentaare. Tõele au andes vihastavad tema sarnased väited ka kõiki muid Euroopa rahvaid.


Lühidalt leiab Bert, et alternatiividega tegelemine -- mis oleks Venemaal aset leidnud, kui poleks olnud kaht maailmasõda, revolutsiooni jmt -- teeb ainult nõrgemaks. Kes on Hellingeri mõttemaailmaga tuttav, selle jaoks on arusaadav, et see seisukoht on tema põhimõtete lõpuni mõtlemise korral paratamatu. YouTube's siiski märgitakse, et kahe maailmasõja mittetoimumise korral oleks Venemaa rahvaarv praegu 1,25 miljardit.

See viimane vastuväide on üsna ilmselt eksimus kategooriaga või vähemalt mõtteraamistikuga, isegi kui selle emotsionaalsed ajendid on arusaadavad. Hellingeri fenomenoloogiline hoiak pöörab tähelepanu ainult "tegelikkusele", nendele asjadele, mis on tegelikult toimunud. Fenomenoloogia ja demograafilised projektsioonid ei ole omavahel üleüldse võrreldavad.

Need kaks klippi on tõenäoliselt head näited sellest, milliseid probleeme võib konstellatsioonitöö kõige keerukamate aspektide käsitlemine tekitada. Siin on esindatud nii hierarhia, ohvrite ja süüdlaste suhted... Potentsiaali nii vasak- kui parempoolse ideoloogia austajate väljavihastamise potentsiaali on kõvasti.

Üks lahendus on muidugi nii Hellingeri konkreetsetest väljaütlemistest kui konstellatsioonitöö meetoditest "kahtlasemad" osad välja jätta. Teataval määral see muidugi õnnestub, siis muutub töö sarnasemaks psühhodraamale ja skulptuurimeetoditele. Aga samal ajal kaotab töö mingi sügava jõu ja lõppkokkuvõttes oma erilisuse. Enda kohta võin öelda, et rollimängu või spektaaklina poleks konstellatsioonid kindlasti mulle tosinkond aastat tagasi sedavõrd erilist huvi pakkuma hakanud.

Üks kahest eestikeelsest konstellatsioone käsitlevast raamatust, Wilfried Nellesi "Tegelikkuse tervendav jõud" teataval määral käsitleb ka ülalpoolnimetatud vaidlusaluseid küsimusi. Veel üks väärt allikas on tema kodulehel avaldatud artikkel klassikalistest konstellatsioonidest ning hinge- ja vaimuliikumisest (inglise k). Ta juhib tähelepanu Bert Hellingeri järkjärgulisele transformatsioonile terapeudist religioosseks liidriks. Usuliidrit muidugi terapeudile kehtivate kriteeriumite alusel hinnata, liiati veel hukka mõista ei saa. Minu meelest jääb seetõttu vaid üle küsida, kuidas näha Bert Hellingeri ja konstellatsioonitööd selle valgel, mis on üldinimlik.

No comments:

Post a Comment