Friday, December 2, 2016

Probleemidest ja lahendustest konstellatsioonitöös


Vestlustes inimestega -- konstellatsioonigruppides osalenutega, aga ka nendega, kes just sel põhjusel konstellatsioonidesse ei tule -- olen saanud aru, et arvestatav osa neist peab konstellatsioone millekski raskeks ja lahutamatult seotuks probleemidega. Selleks on muidugi rida arusaadavaid põhjuseid ja sellise mõistmise tõttu on konstellatsioonidel ka Eesti ühiskonnas juba teatav koht. Samal ajal on probleemikesksus liiga kitsas vaatenurk, mida ka mina oma lähenemises rõhutan võrdlemisi vähe.

Aga siiski -- ka minu jaoks on mõnikord esimene küsimus, kui klient mu kõrvale istub “mis on su põletav küsimus?” Ja siis kuulen ma probleemist: “ma olen väsinud”, “ma olen ärevil”, “mu suhted ei õnnestu” või midagi sellist. Igatahes küsin ma varem või hiljem “mida sa tahaksid?” Peaaegu alati on vastuseks “et probleem ära kaoks.”

“Et probleem ära kaoks!” Meie mõtlemises, mida populaarsed ideed enesearengust ja psühholoogiast paraku süvendavad, on õnn seotud probleemide võitmisega. Negatiivsete mälestuste kustutamise, möödunud elude rännakute, seitsme põlve suguvõsa koorma ümberjagamisega -- kõik need on minevikku suunatud ideed. Need hoiavad kliendi “probleemi-ruumis” (problem space), sageli “ohvri” või “kaebleja” tüüpi seisundites. Kuivõrd mineviku tõsiasjade muutmine on võimatu, siis mineviku suunda vaadates on kaeblemine muidugi täiesti adekvaatne ja isegi ainuvõimalik; võimsaim võimalik enesekehtestuse akt.

Võime möödaminnes meenutada ühte põhimõtet, mida igaüks võib enesevaatluses järele katsetada: nähtused, millele oma sisemaailmas tähelepanu pöörame, kasvavad. Nii et usin probleemi üle mõtisklemine annab probleemile justkui jõudu juurde. Mida enam me otsime negatiivseid mälestusi, mida kustutada, seda enam me neid leiame, lõputult.

Milles on siis asi? Põhiline konstellatsiooni definitsioon, mida mina kasutan, on “lahendusele suunatud kujund”. Mida tähendab “kujund”, on konstellatsioonides osalenuile kindlasti arusaadav ja igal juhul jääb käesolevale teemaarendusele kõrvaliseks. Mis siis on “lahendusele suunatus”?

Kui ma töötasin juristina, kerkisid ikka üles küsimused kahju hüvitamisest. Ühe näitena seaduseparagrahvidest on võlaõigusseaduse § 115 lõike 1 järgi kahjuhüvitise nõudmine kelleltki õigustatud, kui tegemist on “kohustuse rikkumisega tekitatud kahju” hüvitamisega. Ja juristi jaoks, kes pidi olema võimeline vaidlema kõige üle, võis kahju “tekitamine” olla tõeline kullasoon. Mis mõttes tekitanud? Millise teoga? Kas kahjuhüvitise nõudja oleks pidanud omalt poolt midagi tegema kahju ärahoidmiseks? Kas oli veel isikuid või umbisikulisi jõude nagu ilm, mis kahju “tekitamist” mõjutasid? Kes lõpuks ikkagi tegelikult vastutab? Sedasorti küsimused tipnesid kiirelt arusaamisega, et põhjuslik seos on mõistuse poolt loodud ja kokkuleppeline. Sain hiljem ka teada, et filosoof Wittgenstein kutsus põhjuslikkust “ebausuks”.

Sellise omandatud skepsise tõttu eelistan ma probleemi ja selle põhjuseid vähemalt esialgu ignoreerida. Probleemi kohta küsimise asemel võib kohe küsida “mida sa tahad selle asemel?” Ja selle peale ka saab klient vastata: rohkem jõudu, sisemist kindlust, toimivat suhet. Selline vastus annab konstellatsioonile suuna ja võimaldab hakata seda paigutama kliendi tulevasse ellu, mis on ju ometi natuke teistsugune!

Muidugi, inimesi on erinevaid. Võime teha näiteks sellise liigituse:
  1. Inimesed, kel on probleem ja kes tahavad sellele lahendust ükskõik kuidas.
  2. Inimesed, kel on probleem ja kes tahavad seda mõista. Seejärel lahendada.
  3. Inimesed, kel pole probleemi, aga kes tahavad ennast mõista.
  4. Kõik muud inimesed, kes suhtestuvad probleemide, lahenduste ja enesemõistmisega muudel ja üllatavatel viisidel.

Lahendusekeskne lähenemine on kõige kasulikum 1. tüüpi inimestele. 2. ja 3. tüübi olemasolu annavad samal ajal tunnistust inimese vajadusest mõtestatud maailma järele.

Lahenduskeskne töö on üks tegureid, mis võimaldab konstellatsioonidel anda sageli tulemusi ka üheainsa kohtumisega (konstellatsiooniga). Aga konstellatsioone võime teha ka enesemõistmise eesmärgil. (Muidugi võib eelneva ümber sõnastada ka nõnda, et enesemõistmise saavutamine ongi üks otsitav lahendus.)

Konstellatsioonides räägitakse mõnikord kolme tasandi südametunnistusest: isiklikust, süsteemsest ja vaimsest või universaalsest. Süsteemsel tasandil probleeme pole, probleemid on isiklikud. Ja lahenduses on alati midagi vaimset. Vaim toob sisse midagi uut.

(09/06/2017 -- eemaldatud viide 2016. aasta lõpus toimunud kursusele)



No comments:

Post a Comment