Friday, June 3, 2016

Suguvõsa saladuste avaldamise eetilisi ja praktilisi küsimusi

Texase osariigis USA-s kaevati kohtusse konstellöör, kes teatas kliendile, et tolle isa polevat ta bioloogiline isa. Konstellööri väide elus kinnitust ei leidnud, kuid ilmselt valmistas kliendile arvestatavaid kannatusi. Päris mõtlemapanev lugu nii Eesti konstellööridele kui ka konstellatsiooniklientidele. Olen nimelt töödes sarnaseid kategoorilisi tõdesid kuulnud kuulutatavat ja ikka hinges võpatanud. Selliste tõele pretendeerivate väidete eest ei vastuta ju mitte väli vaid ikka konstellöör kui väitja.

Tõepoolest on olemas konstellatsiooniformaadid (näiteks töö õdede ja vendadega), mille puhul peaaegu igakordselt tekivad kahtlused näiteks abortide ja katkemiste olemasolus. Töödes võivad ennast näidata kujundid, mis viitavad sohilaste üleskasvatamisele, vägivallale, intsestile... Või mistahes muud kujundid, aga antud juhul on oluline esile tõsta just, et mitte kõik, mida esindajad näitavad või räägivad, pole sõnasõnaline tõde. Konstellööri vastutus on selliste "avastuste" mõju piirata.

Teisest küljest selliste formaatide areng on tunnistus töö üleüldisest arengust ning võimest teha tööd piiratud informatsiooni olukorras. Bert Hellinger ja esimese generatsiooni konstellöörid ütlesid üldjuhul töötamisest ära, kui klient ei teadnud fakte oma suguvõsa kohta. Ilmselt võiks seda keeldumise põhjust kasutada tänagi, kuigi see on üliharuldane.

Teisisõnu on meil tänapäeval rohkem võimalusi töötamiseks, aga professionaalsuse ja eetika küsimused on samavõrd suuremad. Konstellööril tuleb otsustada, kuivõrd sarnaneb tema käekiri nõiavitsaga vee otsijale ja kuivõrd mõnele nõustamismodaalsusele. Töö iseenesest omab sarnasusi mõlemiga.

Üks võimalus sellist konstellatsiooni käigus ilmnenud "uut", raskesti kontekstualiseeritavat infot siiski seeditavaks teha on mõista konstellatsioonitöö eesmärke. Konstellatsioon pole deklaratiivse eesmärgiga (ei ütle midagi kindlat objektiivse asjade seisu kohta) ega ka normatiivse eesmärgiga (ei ütle midagi lõplikku selle kohta, kuidas peaks elama) meetod. Konstellatsiooni eesmärk on reparatiivne: vähendada inimlikke kannatusi ja aidata kliendil leida positiivseid lahendusi ning viia ellu muutusi.

Lõppude lõpuks on ka tänapäeval hea, kui klient teab enne tööd vastuseid peamistele vajalikele küsimustele. Kui nende kohta infot ei ole objektiivsetel (nt mälu kandjad on surnud) või subjektiivsetel (kliendi suhted mälu kandjatega on sedavõrd halvad, et ta ei hangi infot), siis ütleb seegi palju kliendi ja süsteemi valmisolekust tööks. Tegemist on niinimetatud "suguvõsa saladustega", mille hoidmiseks on head põhjused.

- Kas keegi peres suri noorelt, sünnitusel, lahinguväljal või läbi enesetapu?
- Kas keegi peres pani toime kuriteo või on muid põhjusi tugevateks süütunneteks?
- Kas vanematel oli eelnevaid abielusid, kihlusi, partnereid või armusuhteid?
- Kas oli pereliikmeid, kelle rasked saatused muutsid nad "autsaideriks" - st nad olid puudega, rahalises hädas, immigrandid, homoseksuaalsed, vallaslapsed, tõsiselt haiged, vallalised, vangistatud või hullumajas?
- Kas mõne lapse suhet oma bioloogiliste vanematega on tõsiselt mõjutatud, st kas laps oli adopteeritud, teda kasvatasid kasuvanemad, eraldati vanematest või sündis surnuna?
- Kas keegi oli sunnitud kodunt või kodumaalt lahkuma?
- Kas kellelgi peres olid vanemad kahest rahvusest?
(Loetelu Bertold Ulsameri raamatust "The Healing Power of the Past", lk 9. Saksakeelne originaal kannab pealkirja "Ohne Wurzel Keine Flügel".)

Ka mul on isiklik kogemus sellest, et töös ilmunud "faktid" ei pidanud paika. Siiski oli mul võimalik neid natuke täpsustada, selgus et töös ilmnenu oli vähemalt tegelikkusele sarnane ja tõe teadasaamisel oli vabastav mõju.

No comments:

Post a Comment