Monday, June 20, 2016

Kas hingel on kaal?

Iga hinge kaal on võrdne kõigi vastuvõetud väljakutsete summaga. 
­-- Bert Hellinger, On Life & Other Paradoxes (2002), lk 49 

Konstellatsioonide rajajalt Bert Hellingerilt tuleb mitmeid ideid, mis tunduvad olevat liiga jõulised, justkui liiga kanged, et neid oleks hõlbus tänapäeva teraapiaturul müüa. Võime isegi imestada, kuidas Eestis konstellatsioonid nii järjepidevalt kasvanud on. Samas, kes on kogenud ühte tõeliselt liigutavat ja sügavat konstellatsiooni, saab sellest kasvutrendist aru ja võib-olla, et ka mõistab sügavalt, miks selles töös kasutatakse arhailisi sõnu nagu "hing" või "õnnistus". Need sõnad justkui ei helise samas helistikus lugudega positiivsest mõtlemisest ja iseenda elu peremeheks olemisest, või isegi enam, mõttejõuga kogu maailma peremeheks olemisest. 



Bert Hellinger on kõnelenud aeg-ajalt sellest, et hingel on kaal. See on üks sedasorti kangetest, raskesti seeditavatest ja tugeva mõjuga ütlustest. Hinge kaal on midagi kivirahnu taolist ja kõigutamatut, mille vastu kerge elu ja hõlpsa edu unelmad lainetena jooksevad ja lakkavad. Tugevus, mille kaal annab, seevastu püsib ja isegi kasvab iga katsega. Eesti keeles on sõnal "raske" lisaks kaalule rida tähendusi, mis on seotud jõuetuse, rohke pingutusega jmt. Raskus on üldiselt üsna lootusetu tooniga sõna. Võib-olla omandatakse "raskuste" ületamisega midagi, näiteks raskemeelsus. Hellingeri "kaal" on midagi teistsugust. Jah, see on tõepoolest raske; raske seni, kuni me nõustume sellega, et see on raske. Paradoksaalsel kombel seejärel kaal enam ei ole raske, vaid jõuduandev. Võib-olla mõni lugeja küsib: kas see on vastutuse võtmine? Jah, ja veelgi enam. 

Kes käib konstellatsioonides esindamas, märkab varem või hiljem, et erinevates rollides saab kaalu tunda erinevalt. See on kehaline kogemus. Jäsemetes ja torsos on kaal, mis selle omaksvõtmisel tõstab pea püsti ja paneb vere jõulisemalt käima, justkui mobiliseerides inimese -- ja ehk ka suguvõsa -- sügavamaid jõude. "Kaalu" mõistet tasub seepärast võtta sõnasõnaliselt. 

Sattusin saami juurtega Kanada kolleegiga "kaalu" teemal vaidlusse. Ma arvasin, et kaal on üsna sarnane Vana-Rooma olulise voorusega, mida nimetati gravitas. Ladina keeles tähendabki see "kaalu" ning on ka raskusjõu ehk gravitatsiooni mõiste etümoloogiline juur. Gravitas on iseloomu omadus, tõsidus ja väärikas enesevalitsus, mille tingib inimese substantsiaalsus. "Temas on midagi." 

Kolleeg leidis, et põliskultuurides, millest tal on vahetu kogemus, oli loomupäraselt hea tunnetus kaalust. Näiteks on rohkem kaalu naisel, kes on sünnitanud. Kaalu annavad ellu jäämine, toidu hankimine -- elamise põhiülesanded, mille tehnilises ja hoolitsetud keskkonnas oleme unustanud. Vanus annab kaalu. 


"[Kaal] omandatakse tavaliste eluülesannete täitmisel. Kui sa teed tavalisi tegusid ja seisad silmitsi sellega, mida elu toob, siis omandad hinges kaalu. Nendel, kes püüavad leida midagi erilist, on vähem kaalu. [...] 

Tõeline eneseteostus saavutatakse, järgnedes oma sisemisele kutsumusele, sellele erilisele ülesandele, mida sind on kutsutud täitma. Kes iganes nii teeb, on teostunud. Sul on siis sisemine rahu ning oma erilisel pädevuse alal on sul kaal, on see siis töölise, ärimehe, põllumehe, ema, isa või muusikuna. Pole vahet, mis valdkond sul on, sa pead suutma teostada seda, milleni elu sind viib. See on rahulolu. 

Minu peamine eesmärk teraapias on inimesi sellise eneseteostuseni aidata."

-- Bert Hellinger & Gabriele ten Hövel, Acknowledging What Is (1999), lk 107-108.

1 comment: